DINA SPRING FUTSAL CUP 18.04.2020 - 19.04.2020

The next tournament   DINA SUMMER FUTSAL CUP  29-30.08.2020

  • 1.jpg
  • 957.jpg
  • 958.jpg
  • 959.jpg
  • 960.jpg
  • 961.jpg
  • 962.jpg
  • 963.jpg
  • 964.jpg
  • 965.jpg
  • 966.jpg
  • 967.jpg
  • 968.jpg
  • 969.jpg
  • 971.jpg
  • 972.jpg
  • 973.jpg
  • 974.jpg
  • 975.jpg
  • 976.jpg
  • 977.jpg
  • 978.jpg
  • 979.jpg
  • 980.jpg
  • 981.jpg
  • 982.jpg
  • 983.jpg
  • 984.jpg
  • 985.jpg
  • 986.jpg
  • 987.jpg
  • Slaid_988.jpg
  • Slaid_989.jpg
  • Slaid_990.jpg
  • Slaid_991.jpg
  • Slaid_992.jpg
  • Slaid_993.jpg
  • Slaid_994.jpg
  • Slaid_995.jpg
  • Slaid_997.jpg
  • Slaid_998.jpg
  • Slaid_999.jpg

Narva on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.

 

 

Rahvastik
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest. Eestlasi oli neist 3031 ehk 5,2%. 1. jaanuaril 2010 oli Narva arvestuslik elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Narva elanikest olid 46,13% Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud.
15. sajandil Eesti linnade (sh ka Narvas) elanikkonnast 40-50% sakslased, 10-20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40-50 maja, elanike arv ei ületanud 500-800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3 300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.
Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3 000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770.−1780. saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2 456 inimest, 1782. aastal 2 614 inimest ning 1819. aastal umbes 3500 inimest.

 

Ajalugu
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).
Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581. aastal vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.
1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusesse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.


Narva lahingu plaan
1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda


Narva kosk ja Kreenholmi Manufaktuur 1866. aastal
Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga, kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu kosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.
1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks sai Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compaigne vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti bolševikud.
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster.
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.
Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.

Kultuur
Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

Narva kirikud
Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Aleksandri kirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Ilmutamise kirik, Narva Iiveri Jumalaema kirik , Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Püha Aleksander Nevski kirik.

 Narva Zamok

 

 Support 9-23 (UTC+1) 

 

 

Vkontakte Odnoklassniki facebook

 

 Tournaments Partners

 

All tournament

 

Estonia Summer Cup 
Narva Cup 
SWC2015

Dina Logotip 200 200

  SILLAMAE LOGO
 Europa Cafe inger silvestnik narva   gumnasium Ulei Matveika kubokmira
 errea3 laagna   molodoi  liivarand FFMO meresuu  Baltic liiga ee  webstudio 
Telegraf futboloff Federatia Petrazavodska Yes Molodoi ee sekundomer sportandme logo EJL
Footcom ranna Noorus 24sport Ulei Infootball.me Dokaball pohjarannik
2019 Atletik Tosno Tosno MFK Narva Un PetrGU MFK Litchost moskva ROSES SILMET jaunolaine
2018 jaunolaine Ganza Narva logo Dina 100 70 King Line Klimov FK Molycorp Peterburg04 Uran Rosnou
2017 logo Dina 100 70 AtlantGsom Elifert Cheremosh Chernovtsi jaunolaine SILLAMAE LOGO AtlantGsom Cheremosh Chernovtsi
2016 Cosmos Tallinn logo Dina 100 70 Ingrija Mir Moskva AtlantGsom Ingrija logo Dina 100 70 Mir Moskva
2015 Gatchina Gerb Cosmos Tallinn Molycorp logo Dina 100 70 OCU Minsk Hmel Vitebsk Ingrija Black Haws